Millist teavet peab börsiettevõte avalikustama?
Börsiettevõtted peavad avalikustama kogu hinnatundliku teabe börsiteadetena börsi infosüsteemi kaudu. Hinnatundlik teave on informatsioon sündmustest või asjaoludest, mis oma mõju tõttu ettevõtte varadele, kohustustele, tegevusele või mainele võivad mõjutada noteeritud väärtpaberite hinda. Avalikustatav teave peab olema õige, täpne ja üheselt mõistetav ning sealt ei tohi puududa midagi, mis mõjutaks esitatud andmete sisu või tähendust.
Avaldatav teave edastatakse börsi infosüsteemi kaudu viivitamatult kauplemissüsteemi ning börsi koduleheküje kaudu avalikkusele. See tagab hinda mõjutada võiva teabe üheaegse avaldamise investoritele ning aitab ära hoida olukordi, kus mõnel investoril on rohkem teavet kui teistel ning mõni investor saaks teha tehinguid ainult temale teada oleva teabe põhjal. Oluline on tagada, et veel avalikustamata teave ei saaks enne selle avalikustamist teatavaks selleks mittevolitatud isikutele.
Börsiteate koostamisel tasub mõelda, millist teavet, millises mahus ja millisel ajahetkel teabe avaldajana ise investori rollis vajaksite. Kõik börsiteated tuleb avalikustada nii eesti kui ka inglise keeles.
Olulisim avalikustatav teave:
- muudatus põhikirjas;
- muudatus juhatuse, nõukogu, tegevjuhtkonna või audiitorite koosseisus;
- muudatus aktsiakapitali ning võlakirjade struktuuris;
- muudatus väärtpaberite omanike õigustes või kohustustes;
- väärtpaberiomanike nimekirja fikseerimine;
- tehingud põhivaraga, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamidest;
- olulised muutused ettevõtte suhtes olulist tähtsust omavate kaupade või teenuste hindades;
- ettevõttele olulist tähtsust omavad lepingud;
- uuele turule sisenemine või turu kaotamine;
- igapäevase majandustegevuse raamidest väljuvad investeeringud;
- kavandatav ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine;
- teise äriühinguga ühise äriühingu loomise või ühise projekti alustamine;
- oluline muutus ettevõtte tegevusvaldkonnas või tegevusalas;
- ettevõtte poolt või vastu algatatud olulised arbitraaži- ja kohtuasjad;
- otsus esitada kohtule avaldus pankrotimenetluse alustamiseks enda suhtes;
- kavatsus esitada üldkoosolekule ettepanek enda likvideerimiseks;
- jne.
Lisaks kehtivad erinõuded aktsiaemitendile, kes peab avaldama börsiteated ka järgnevatel teemadel:
- aktsionäride üldkoosolekute kokkukutsumine, päevakord, ettepanekud ja üldkoosoleku otsused;
- dividendi maksmise ettepanek;
- aktsiakapitali kavandatav muutmine;
- oma aktsiate omandamine;
- võlakirjade emiteerimine;
- ettevõtte aktsiate ja võlakirjade märkimine;
- tehingud seotud isikutega;
- otsus osaluse osaliseks või täielikuks omandamiseks või võõrandamiseks teises äriühingus;
- juhtidele ning töötajatele väljastatud aktsiaoptsioonid ning nende tingimused;
- vahearuanded majandusaasta 3 kuu, 6 kuu, 9 kuu ja 12 kuu majandustegevuse ja finantstulemuste kohta ning auditeeritud majandusaasta aruanne (NB! vahearuanded tuleb esitada 2 kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu).
Millised kohustused ja piirangud on siseteavet omavatel isikutel?
Seni veel avalikustamata teabele ligipääsu omavatel isikutel ehk insaideritel on ettevõtte aktsiatega kauplemisel teatud piirangud. Need piirangud on kehtestatud selleks, et aidata vältida siseteabe väärkasutamist ja võimalikku turumanipulatsiooni ettevõtte aktsiaga.
Praktika on näidanud, et siseteavet omavaid isikuid tuleb korduvalt informeerida nende suhtes kehtivatest piirangutest, sealhulgas ettevõtte juhatuse ja nõukogu liikmetele ning nende lähikondsetele kehtivast keelust kaubelda ettevõtte väärtpaberitega eesmärgiga saada kasu väärtpaberi hinna lühiajalistest (kuni üks kuu) muutustest. Samuti on ettevõtte juhatuse ja nõukogu liikmetel ning nende lähikondsetel keelatud kaubelda perioodil, mis algab üks nädal enne aruandeperioodi lõppu ning lõpeb aruande avalikustamisele järgneval päeval.
Euroopa Liidu Turukuritarvituse direktiivi (Market Abuse Directive) kohaselt on kõik börsiettevõtted kohustatud pidama ettevõtte siseteabele ligipääsu omavatest isikutest dünaamilist nimekirja. Nõue on kehtestatud selleks, et ettevõte saaks hõlpsasti siseteabe liikumist ja selle võimalikku väärkasutamist jälgida ning vajadusel järelevalveorganitele esitada.
