Turu struktuur


 Balti väärtpaberiturg koosneb kahest osast:
  • aktsiaturust
  • võlakirjaturust
Aktsiaturul saab tehinguid teha järgmistel alamturgudel:
  • aktsiad 
           - aktsiad ja aktsiate hoidmistunnistused (DR)
  • märkimisõigused 
           - väärtpaberid, mis annavad õiguse aktsiate omandamiseks märkimise või vahetamise teel
  • esmased avaliku pakkumised (IPO) (NASDAQ OMX Riia ja Vilniuse börsidel)
           - aktsiate pakkumine uusemissiooni käigus, kus aktsiakapitali suurendamine toimub täiendavate rahaliste sissemaksetega
  • aktsiate avalikud müügipakkumised (ainult NASDAQ OMX Vilniuse börsil) 
           - riigi või kohaliku omavalitsuse omandis olevate väärtpaberite müük (erastamine) avaliku pakkumisena. Võidakse kasutada ka aktsiaplokkide müümiseks ülalkirjeldatud põhimõtete kohaselt
  • ülevõtmispakkumised (NASDAQ OMX Riia ja Vilniuse börsidel)
           - kohaliku finantsinspektsiooni poolt registreeritud ülevõtmispakkumiste teostamine
  • kaubeldavad fondiosakud
Võlakirjadega saab tehinguid teha järgnevatel alamturgudel:
  • alamturg, kus tellimused sobitatakse automaatselt (tehingutellimuses märgitakse tulusus)
  • alamturg, kus tellimusi ei sobitata automaatselt (tehingutellimuses märgitakse kogunenud intressi sisaldav hind protsendina võlakirja nimiväärtusest)
  • uusemissioonide alamturg, kus toimuvad võlakirjade emissioonioksjonid (ainult NASDAQ OMX Riia ja  NASDAQ OMX Vilniuse börsidel).
Väärtpaberitega kauplemiseks on kasutusel kaks kauplemissüsteemi:
  • INET - elektrooniline kauplemissüsteem aktsiate ja fondiosakutega kauplemiseks
  • Genium INET - elektrooniline kauplemissüsteem võlakirjadega kauplemiseks, samuti tavapärasest erinevate kauplemisprotseduuride läbiviimiseks

Nimekirjade struktuur


 

Balti väärtpaberibörsidel on ühtne nimekiri kõigist Balti börsiettevõtetest, kes on grupeeritud erinevatesse nimekirjadesse. Juriidilises mõistes jäävad Eesti, Läti ja Leedu börsiettevõtted endiselt noteerituks oma koduturgudel ning neid kontrollivad kohalikud finantsinspektsioonid.

Väärtpaberinimekirjad, millega kaubeldakse Tallinna, Riia ja Vilniuse börsidel:
  • Balti Põhinimekiri
  • Balti Lisanimekiri
  • Balti Fondinimekiri
  • Balti Võlakirjade nimekiri 

Balti Põhinimekiri
Balti Põhinimekirja on koondatud kõik kvaliteetettevõtted, kes on noteeritud Tallinna, Riia ja Vilniuse börsidel. Nimekirja kandmiseks peab ettevõte olema tegutsenud oma põhitegevusalal vähemalt 3 aastat, asuma arvestataval finantspositsioonil, omama turuväärtust vähemalt 4 milj. euro ulatuses, avalikustama teavet vastavalt rahvusvahelise finantsaruandluse standarditele ning avalikkuse hulka kuuluvate investorite omanduses peab olema vähemalt 25% aktsiatest (free float) või 25 miljoni euro väärtuses aktsiaid.

Balti Lisanimekiri
Balti Lisanimekiri koondab noteerimisvajadusega ettevõtteid, kes ei pea vastama rangetele kvantitatiivsetele nõuetele (avalikkuse käes olevate kaubeldavate aktsiate hulk, turukapitalisatsioon). Lisanimekirjas kaubeldavatele väärtpaberitele ja nende emitentidele ei seata nii kõrgeid nõudeid kui Balti Põhinimekirja olevatele ettevõtetele.

Balti Fondinimekiri 
Balti Fondinimekiri koosneb investeerimisfondide osakutest või ühisinvesteerimisfondide aktsiatest, mis on noteeritud ja kaubeldavad Balti börsidel sarnaselt aktsiatega.

Balti Võlakirjade nimekiri
Balti Võlakirjade nimekirja on koondatud Balti võlakirjainstrumendid, mis hõlmavad Läti ja Leedu riiklikke võlakirju ning erinevate tähtaegadega ettevõtete võlakirju ja hüpoteekobligatsioone. Võlakirjade noteerimine ja nendega tehingute tegemine on võimalik nii kohalikus vääringus (EEK, LVL, LTL) kui ka välisvaluutas (USD ja EUR). Riia Börs on välja töötanud infrastruktuuri uute võlakirjade esmaseks levitamiseks, mida kasutavad nii Läti Vabariigi valitsus kui ka ettevõtted.

 

Alternatiivturg


Kolmas väärtpaberituru kategooria on alternatiivturg, kuhu sisenemiseks ettevõtetele väga palju nõudeid ei esitata ja kus ka ettevõtted võivad vabamalt käituda. Alternatiivturg on mõeldud eelkõige hüppelise kasvuga riskantsetele ettevõtetele ja see on kasutusel näiteks Põhjamaades (First North) ning Londonis (AIM). Alternatiivturg on kolmest turukategooriast kõige riskantsem ja siin on investorite õigused kõige vähem kaitstud.

Alternatiivturul on kolm peamist omapära:

1. Alternatiivturg ei ole tavaline turg, vaid sarnaneb pigem teadetetahvliga. Ettevõte paneb turule üles teate, et soovib kaasata näiteks 3 miljonit krooni lisakapitali. Selle peale võib ettevõttega otse ühendust võtta üks suurinvestor, näiteks riskikapitali fond, või ostab ettevõtte aktsiaid tavalise väärtpaberitehingu kaudu mitu väikest investorit.

2. Ettevõte suhtleb börsi ja avalikkusega läbi nn. sponsorite. Sponsor on börsi poolt atesteeritud nõustaja (reeglina audiitor- või advokaadibüroo või investeerimispank), kelle abil ja eestvedamisel ettevõte alternatiivturule tuuakse. Sponsori kasutamine ei keela ettevõttel ise börsi ja investoritega suhelda, kuid on kindlasti ettevõttele selles osas abiks.

3. Erinevalt väärtpaberibörsi ja vabaturu korraldamisest võib alternatiivturgu hallata lisaks börsile ka mistahes teine nõuetele vastav ettevõte. Kahtlemata on börsil olemasoleva kogemustepagasi ja kauplemissüsteemiga alternatiivturgu oluliselt lihtsam käivitada ja hallata, kuid viidatud muudatused Euroopa Liidu direktiivides hakkavad tulevikus hägustama rolle börsi ja muude väärtpaberiturgude haldajate vahel.